Võru linn tunnustas 23. veebruaril Võru kultuurimajas Kannel toimunud EV 108. aastapäevale pühendatud pidulikul vastuvõtul 15 eri valdkonna silmapaistvat tegu, inimest, asutust ja organisatsiooni.

Aasta tervishoiu ja sotsiaaltöötaja on kliiniline psühholoog ja lastepsühholoog Kätlin Juurik, kelle töö on mõjutanud vaimse tervise teenuste arengut Võrumaal, et tagada piirkonna elanikele kvaliteetne ja järjepidev psühholoogiline tugi.

Tunneme uhkust kolleegi üle!

Võrumaa Arenduskeskus jagas Eesti Vabariigi 108. aastapäeva tähistamise eel Võru maakonna kõrgemaid autasusid. Pidulikul kontsert-lavastusel “Aedade aeg” anti üle vapimärk, teenetemärgid ja tänukirjad.

Võrumaa Arenduskeskuse tänukirja pälvis Lõuna-Eesti Haigla infektsioonikontrolli õde Alice Venski - pühendunud ja vastutusrikka töö eest infektsioonikontrolliõena ning elanikkonna tervise ja nakkushaiguste ennetamise edendamisel Võru maakonnas.

Õde Alice on väga õnnelik tunnustuse eest ja tänab haigla meeskonda - me tegime seda koos! Ka Lõuna-Eesti Haigla on õnnelik, et meie töötajaid märgatakse ja tunnustatakse ka väljaspool maja!

Heategevuskampaania „Koos on kergem“ raames andis Kagukeskuse Selver Lõuna-Eesti Haiglale üle kaisukaru, mille rinda ehtis sümboolne rahatšekk 2150 eurole. 

Kingitud summa läheb traditsiooniliselt sünnitus- ja günekoloogiaosakonna personali simulatsioonikoolituse korraldamiseks. Ravijuht Agnes Aarti sõnul on tegemist ülimalt vajaliku meeskondliku koolitusega, et õppida ühiselt tegutsema - kiirelt ja professionaalselt.
Suur aitäh Selverile ja kõigile inimestele, kes kampaanias kaasa lõid! Rõõmu valmistab, et kogutud summa on kolmandat aastat tõusuteel!

23. aastat järjest toimunud Selveri heategevuskampaania "Koos on kergem" raames kogusid kõik 72 Selverit üle Eesti raha oma maakonna haigla laste- või sünnitusosakonnale.

Foto: Aigar Nagel

Fotol vasakult: Lõuna-Eesti Haigla kommunikatsioonijuht Ave Abel, finantsjuht Külli Raup, personalijuht Triin Jaaska, Kagukeskuse Selveri juhataja asetäitja Maia Vellak, naistearst Denis Samarskii, ämmaemand Ene Kons, õendusjuht Angela Siidra, ravijuht Agnes Aart, Kagukeskuse Selveri juhataja Evelin Kõiv, Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige Arvi Vask.

 

Kolmekuningapäeval andsime üle heategevusliku jõulupardipuu projekti raames korjatud annetuse summas 2100 eurot Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidule.

Täname õpilasi ja õpetajaid, Lõuna-Eesti Haigla töötajaid ja kliente! Detsembris jälle, sest traditsioon jätkub!

Alates tänasest käivitub Lõuna-Eesti Haigla ambulatoorsete patsientide rahulolu/tagasiside küsimine. Patsientidele saadetakse küsimustik koheselt peale õe või arsti visiiti Recommy vahendusel.

Küsimustikus palume jagada oma kogemust ning selgub ka patsientide poolt antav soovitusindeks. Soovitusindeks aitab näha, kui tõenäoliselt soovitavad patsiendid oma lähedastele ja sõpradele Lõuna-Eesti Haigla tervishoiuteenuseid.

Julget ja ausat vastamist!

Alates 01. novembrist 2025 pakub Lõuna-Eesti Haigla statsionaarset hospiitsravi. Hospiitsteenust osutatakse õendusabikeskuses 2. korrusel B-korpuses. 

Hospiitsravi teenus on inimesele, kelle haigusele ei ole tervendavat ravi ning raske haiguse tõttu ei ole enam kaua elada jäänud. Hospiitsiravi eesmärgiks on võimaldada kaugele arenenud haigusega inimesel elada maksimaalselt täisväärtuslikku elu kuni surmani ning tagada väärikas ja rahulik elust lahkumine. Hospiitsravi keskendub sümptomite leevendamisele ning emotsionaalsele ja hingelisele toetusele, mida pakutakse nii patsiendile kui ka tema lähedastele.

Novembrikuus avati õendusabikeskuses ka kaks hospiitsteenuse palatit ja uuendatud leinatuba. See on esimene samm palliatiivravi ja hospiitsteenuse kättesaadavuse parandamisel. Oktoobrist töötab haiglas palliatiivravi teenuse juhina Kristjan Prii, kes on ka kogu projekti edasiviija. 

Hospiitsravi teenuse eest tasub Tervisekassa.

Pildil õendusabikeskuse vastutav õde Tiia Toots ja palliatiivravi teenuse juht Kristjan Prii

Lõuna-Eesti Haigla vaktsineerimiskabinet on avatud kolmapäeviti kella 9-12 ja 13-15.30. Vajalik eelnev registreerimine haigla registratuuri telefonil 786 8569 või läbi Terviseportaali. Kaasa pildiga isikut tõendav dokument.

Riskirühma inimeste gripi vastu vaktsineerimise eest tasub Tervisekassa. Inimestele, kes riskirühma ei kuulu, maksab gripi vastu vaktsineerimine Lõuna-Eesti Haiglas 20 eurot.

Rohkem infot: www.vaktsineeri.ee

Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskuses (EWERS) leidis aset maakonna haridusvaldkonna tänusündmus, kus tunnustati hariduselu, noorsootöö ja täiskasvanuõppe silmapaistvaid tegijad. 

Noorsootöövaldkonna tunnustused anti üle kahes kategoorias. Pikaajaline panus noorsootöösse kategooria laureaadiks nimetati meie kolleeg ämmaemand Merle Sillaste. 

Merle on Lõuna-Eesti Haigla kauaaegne töötaja. Lisaks ämmaemanda tööle on ta aastaid tegelenud noortenõustamisega ja asunud tööle ka kooliõena. Tunneme heameelt, et haigla töötajaid on märgatud ja nende panust tunnustatud!

Lõuna-Eesti Haiglal oli taas hea meel anda üle haigla kauaaegsetele töötajatele üle tänumedalid. 40 tööaastat on täitunud õdedel Raili Rauba ja Taimi Tarro, hooldajal Ülle Mõttus, raamatupidajal Helle Kiik, logopeedil Juta Kits ja kopsuarstil Urve Tiidla. 

Täname Teid, et olete need aastad olnud meiega!

Üle Eesti rändav hariv ja visuaalselt mõjus rändnäitus nakkushaiguste ajaloost “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” on alates 03. oktoobrist avatud Lõuna-Eesti Haigla fuajees. Kui varem jõudis ekspositsioon kogukonna-, kaubandus- ja kultuurikeskustesse, siis nüüd on näitus kolinud maakonna- ja regionaalhaiglatesse, kus külastajateks on nii patsiendid, tervishoiutöötajad kui ka haiglate igapäevased külastajad.

Näitus, mille on koostanud Tervisekassa, Terviseamet ja Eesti Tervisemuuseum, toob vaatajani sajandi olulisemad nakkushaiguste puhangud, meditsiini arengulood ja ühiskondlikud katsumused. Näituse eksponaadid viivad külastajad ajarännakule, tutvustades 20. sajandi tõsisemaid haiguspuhanguid, toona jagatud juhiseid, toona kasutatud ravimeetodeid ja teaduse arengut. Paljud haigused, mis veel sajandi alguses nõudsid kümneid tuhandeid inimelusid, on tänaseks kontrolli all või kadunud tänu teaduse ja rahvatervise ühistele pingutustele.

Näitusel on oluline eesmärk - tuletada meelde, et tervise hoidmine on pidev ja ühine pingutus. Samas on see ka võimalus õppida minevikust, et mõista paremini olevikku ning valmistuda tulevikuks. Rändnäitus kutsub üles väärtustama teaduspõhist meditsiini, usaldama ennetustööd ja tegema teadlikke otsuseid nii enda kui ka kogukonna tervise nimel.

Näitusel eksponeeritavad ajaloolised fotod ja materjalid pärinevad Eesti Tervisemuuseumi, Tartu Ülikooli muuseumi ja Rahvusraamatukogu digiarhiivi Digar kogudest.